Teater VARIUS on mittetulundusühing ja tegutseb teatrina 1987. aastast.

Esialgu oli tegemist luuleteatriga, kes tutvustas eesti autorite loomingut (Betti Alver, Jaan Kaplinski, “Eesti luule aastaraamat 1986” jne).

Oluline lavastus Variuse edaspidises töös oli “Arbujate aegu”, mis esietendus Kristjan Raua Majamuuseumis 1. veebruaril 1988. aastal. Näidendi keskseteks tegelasteks olid Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, August Sang, Paul Viiding. Lavastus saavutas enneolematu menu ja oli igati väärikaks avapauguks ühe teatri sünnile. Teatril oli suur au mängida etendust ka Betti Alveri kodus.

Alates 1988. aastast muutus Variuse töö sihipäraseks. Eesmärgiks oli tutvustada vähetuntud, väärt kirjanikke ja kirjandust. “Arbujate” etendust vaatasid mitmed Välis- Eesti kirjanikud, tekkisid isiklikud kontaktid, kirjavahetus paljude kirjameestega võõrsil. Rootsis elavate kirjanike (Kalju Lepik, Raimond Kolk, Ilmar Talve, Karl Ristikivi, Bernard Kangro, Arvo Mägi jt.) elu ja loomingu põhjal valmis lavastus “Umbsed tõed”, mida etendati ka 1989. aastal Stockholmis. Nii tekkisid kontaktid Rootsi kirjarahva ja muusikutega, kellega koostöös valmisid lavastused “Samas paadis”, “Vana torukübar”, “Mängumehe teekond”, “Legend Graalist”,“Külakost”, “Sinine puri” jne.
Eriti viljakas oli koostöö Toomas Tuulse, Mart Jürisooga, Susann Veghi, Hele Lüüsi, Ingo Laasi, Mare Rebasega. Tõlgiti eesti keelde tekste ja luulet, Toomas Tuulse kirjutas lavastustele palju uut muusikat.

Varius on olnud oma lavastustega sagedane külaline nii Stockholmis kui Göteborgis.

Agaralt on tutvustatud ka teisi Põhjamaade kirjanikke. Loetelu on pikk: Hella Wuolijoki, Eino Leino ,Helena Anhava, Hans Ch. Andersen, Karen Blixen, Henrik Ibsen, Sigrid Undset, Helene Shjerfbeck, Evert Taube, Bo Setterlind, Sonja Åkesson.

Abiks ja toeks on olnud Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Tallinnas, Rootsi Suursaatkond, Soome Instituut, Taani Kultuuri Instituut, Norra Suursaatkond.

Variusel on olnud tihedad kontaktid Eesti Kirjanike Liiduga. Musta laega saalis mängiti juba 1980 aastate keskel “Tuulearmukest”, Jaan Kaplinski loomingu põhjal koostatud kava “Mis on meist alles… “, Eino Leino loomingu põhjal koostatud kompositsiooni “Elulaev”, kava Hella Wuolijokist jne.
1997. aastal esietendus EKL 75. sünnipäevaks uus lavastus “Eesti Kirjanikkude Liit”, millega avati Kirjanike Maja uuesti renoveeritud saal. Elustusid Tuglas, Visnapuu, Under, Adson, Gailit ja paljud teised kirjanikud. Isikuloolised lavastused on olnud EDUARD VILDEST, FRIEDEBERT TUGLASEST, MARIE UNDERIST; KALJU LEPIKUST, ARNO VIHALEMMAST, LENNART MERIST, JUHAN VIIDINGUST, KÄBI LARETEIST.

Mängupaiku on olnud erinevaid. 2001. aastal leiti Karin Boyest jutustava lavatüki “Surnud amatsoon” tarbeks sõjaaja olusid edasi andva mänguruumina Eesti Rahvusraamatukogu kasutamata seisnud räämas keldrisaal. Kirjandusteatri vormi kasutamine sobis hästi ka raamatukogule ja nii hakati otsima võimalusi saali välja ehitamiseks. Statsionaarse mängupaiga omamisest oli huvitatud ka VAT teater, kes soovis meiega liituda. Tähelepanu pälvis ka lavastus “Kui me elasime raamatukogus…”, mida mängiti Tallinna Keskraamatukogus.

Oluline koht on muuseumietendustel. Lisaks Kristjan Raua Majamuuseumile on etenduste paigaks valitud VILDE ja TAMMSAARE MUUSEUM Kadriorus, UNDERI ja TUGLASE KIRJANDUSKESKUS Nõmmel, Teatri- ja Muusikamuuseum Tallinnas. Vaataja saab enne etendust tutvuda ruumidega, kus elanud Eduard Vilde, Anton Hansen Tammsaare, Marie Under ja Artur Adson, Elo ja Friedebert Tuglas. Muuseumitöötajad on alati nõus olnud tegema teatriga koostööd. Tallinna Keskraamatukogu saalis on mängitud lavastusi “KUI ME ELASIME RAAMATUKOGUS” ja “VIHMAPIISAD JA KUUPAISTE“. Teatri – ja Muusikamuuseumis on vaatajateni jõudnud lavastused JUHAN VIIDINGUST (“Laborant Viiding”),  ELS VAARMANIST (“Unustatud primadonna“), BENNO HANSENIST (“Mojens!”).

Omaette etenduste vormiks on olnud “KELLA VIIE TEATER” Eesti Rahvusraamatukogu kohvikus, kus supi ja kohvi kõrvale on pakutud ka vaimutoitu (“Paul Pinnat otsimas”, “Austatud Riigikogu liikmed!”, “Olaf Kopvillem”, “Nils Ferlin”)

“ESTONIA” teatri ajaloost räägivad lavastused “Paul Pinnat otsimas”, “VIIS KUUD VILDEGA”, “LÕBUSAD ESTOONLASED”, “HIS MASTER’S VOICE”, “HELISEV VIIS”, “ VIIS KUUD VILDEGA”, “MOJENS!”, “UNUSTATUD PRIMADONNA”, “SAATUSLIK NAHKHIIR”, “SADA JA ÜKS”, “SADA JA KAKS”,”SUUREM KUI SAATUS”, ” WILDED”, “KRIUH-VA- TŠIUH!”,”TUHAST TÕUSNUD TEATER”. “ESTONIA” legendaarseid artiste on tutvustanud Varius rohkem kui kümnes lavastuses.

2014. aastal ilmus CD-plaat “Tähelaev”, mis sisaldab laule Variuse erinevatest lavastustest. 2017. aastal ilmus CD plaat “Estoonlased, estoonlased”

Varius on mänginud kultuuriloolisi lavastusi mitmetes Euroopa riikides (Saksamaa, Austria, Luxemburg, Rootsi),  USA-s, Kanadas, Austraalias.

Variuse lavastustel on oma stiil ja vorm, iseloomulik käekiri, mis saavutatud aastatega. Teater on tema looja, dramaturgi ja lavastaja Heidi Sarapuu nägu. Autor on kirjutanud teatrile üle viiekümne lavateksti ja üle kahekümne kuuldemängu Eesti Raadiole. Ta on olnud mitmete kirjandusaadete sarjade (“Kirjatähti Põhjataevas”, “Kahel kaldal”, “Tuglasega põhjamaades”,  “Maa ja taeva vahel”, “Peegeldus”  jt.) autor ja saatejuht. Ta on osa võtnud kuuldemängude võistlusest ja kõik 3 esitatut on pälvinud auhindu.

Heidi Sarapuu on pälvinud Eesti Kultuurifondi aastapreemia lavastuste “Arbujate aegu” ja “Umbsed tõed” eest ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu esinduse preemia Põhjamaade kirjanduse tutvustamise eest Eestis. 2013. aastal tunnustas Vabariigi President teda Valgetähe neljanda klassi ordeniga. Sama aasta lõpus premeeriti autor-lavastajat Kristi ja Siim Kallase stipendiumiga. 2017. aastal omistatud KLASSIKU SÕBRA TIITEL. 2019. aastal pälvis Tallinna Linna Raemedali. Variuse tekstidest on ilmunud 8 raamatut: “ÜLEMERE”, “VARIUSE LOOD”, “KLASSIKULE KÜLLA”, “SUURTE VARJUS”, “ESTOONLASED! ESTOONLASED!”, “KUMMARDUS”, “LENNUD” ja “KLASSIKUTE VARIUS”.